Miks ja kuidas?

Me kõik sööme liiga palju. 

Ja kui me ei söö liiga palju, siis sööme me liiga tihti. 

Ja kui me ei söö liiga palju ja liiga tihti, siis sööme me valesid asju.

So what. 

Kui tervis on (eriti nooremas eas) korras ja liigne kehakaal ei kimbuta, siis võiks tõesti samamoodi edasi lasta. Aga võib-olla tasuks teada, mis meie kehas söömise/mittesöömise ajal tegelikult toimub. Ja kuidas saaks neid mehhanisme enda kasuks tööle panna.

Järgnevat oleme kõik koolis õppinud, aga kellel see ikka meeles on. 

Crash course

Keha lagundab toidust saadud süsivesikud glükoosiks, mis peab olulisema energiallikana jõudma rakkudesse. Selleks toodab kõhunääre insuliini, mis annab rakkudele signaali võtta vereringest glükoos vastu. Piltlikult öeldes on insuliin võti, mis avab raku ukse, et glükoos saaks siseneda ja energiaks muunduda.

Mida rohkem glükoosi verre jõuab, seda rohkem peab kõhunääre suutma ka insuliini toota. Kui tarbida  regulaarselt ja rohkelt kiiresti imenduvaid süsivesikuid, nagu näiteks maiustusi, suhkrurikkaid jooke ja magusaid saiu, on kõhunääre insuliini pideva tootmise tõttu suure koormuse all. Ja mis juhtub liigse glükoosiga, mida ei kulutata ära energiana? See ladestub organismis rasvana.

Muutus ainevahetuses toimub siis, kui rakud kasutavad ära ligipääsetavad energiavarud ning hakkavad aeglasema ainevahetuse protsessiga muutma rasva energiaks. 

See aga nõuab insuliinitaseme stabiilsust.

Paastumise ajal pole kehal võimalik toidust energiat ammutada ning seepärast võtab ta seda maksas ja lihastes leiduvast glükoosist. Selline protsess algab ligikaudu kaheksa tundi pärast viimase eine söömist.

Kui viimane annus glükoosi kehast on kasutatud, hakkab keha põletama rasva kui energiaallikat.