Kuigi naisteajakirju lugedes tekib tunne nagu oleks keegi uuesti Ameerika avastanud, pole paastumises midagi uut. Paastutud on ajast-aega, olgu põhjused religioossed, spirituaalsed või meditsiinilised.
Paast tähendab tahtlikku hoidumist söögist ja/või joogist mingiks ajaperioodiks. Mõnikord hõlmab paastumine hoidumist ka seksuaalsetest tegevustest. Paastumist on mainitud Piiblis, Koraanis ja paljudes teistes religioossetes tekstides.
Vahelduvpaast (Intermittent fasting) on ühendav mõiste erinevate ajapiirangutega paastude kirjeldamiseks. Vahelduvpaast võib olla nii üle päeva paastumine, perioodiline paastumine kui ööpäeva jagamine paastu- ja söögiajaks.
Meditsiinilise praktikana võeti vahelduvpaast kasutusele 20. sajandi alguses, kui sellega raviti rasvumist. 1960ndatel tegeleti veidi vahelduvpaastu uurimisega, kuidi jõuti järeldusele, et ilma meditsiinilise järelvalveta võib selline paastumine osutuda ohtlikuks.
Vahelduvpaast sellisel kujul nagu seda täna teame, jõudis uuesti huviorbiiti umbes 10-12 aastat tagasi ning on viimased paar aastat olnud uus nn. hitt-dieet, mida populariseerivad ka paljud kuulsused nii oma sotsiaalmeediakontodel kui intervjuudes. Muidugi sõna "dieet" ma vahelduvpaastuga seoses kunagi ei kasutaks. Ma ei kasutaks seda üldse, sest dieet seostub mul ainult piirangute, keeldude ja käskudega. Olgu see paleo, keto, vahemere, stockholmi - I don't care. Dieedil olen nõus olema vaid pärast operatsiooni haiglapalatis vedeleds.
Kõige lihtsamalt öeldes tähendab vahelduvpaast mingi ajaperioodi jagamist paastu- ja söögiajaks. On neid, kes paastuvad mõned päevad nädalas ja neid kes paastuvad teatud tunnid ööpäevas. Mina järgin viimast, paastudes ööpäevas 16 tundi ja süües 8-tunnises aknas. Tavaliselt on minu esimene söögikord u. kl 12-13 breaking the fast ja viimane enne kella 20. Olenevat päevast söön ma selle 8 tunni jooksul 2 või 3 korda.
Ja põhimõtteliselt ongi kõik. Nali.
Paari asja peab ikka veel silmas pidama. Aga ei midagi keerulist.
No comments:
Post a Comment