Üks enimlevinud eksiarvamusi on, et kui oled valinud endale söömisaknaks näiteks 12-20, siis nii ongi. Ja sünnipäevalaudadele, grilliõhtutele jms. võib igaveseks nägemist öelda. Tegelikult on vahelduvpaast väga lihtsalt igapäevaeluga kohandatav ning mida kauem seda teha, seda lihtsamaks kõik muutub.
Kui lähen õhtul külla või välja sööma, siis ei kavatse ma kindlasti ainult mullivett juua. Lihtsalt nihutan oma söömisakent edasi. Ehk kella 12 asemel on esimene söögikord kell 13 ja seega söömisaken pikeneb kuni 21ni. Kui söögi ja joogitarbimine lükkub veel hilisemasse aega, siis nihkub vastavalt ka järgmise päeva esimene söögikord. Aga kui erinevatel põhjustel ei saa seda teha (töö, muud plaanid, lihtsalt väga suur nälg), siis ei juhtu ka midagi, kui mõnel päeval jääb paast lühemaks. Ma üritan alati hoida vähemalt 12-tunnist paastuaega, mis on tehtav igal juhul.
Samasugune "nihutamine" toimib ka vastupidi. Kui mõnel päeval söön tugeva õhtusöögi juba kell 18, siis ei hakka ma hiljem igaks juhuks veel midagi sööma, vaid paastuaeg hakkabki pärast viimast einet. Selle võrra võin järgmisel päeval süüa esimese toidukorra varem (kell 10) või paastuda pikemalt ja süüa ikkagi tavapärasel ajal.
Olen kirjutanud, et tähtis on süüa õigeid asju. Valku, rasva, kiudaineid. Vältida lisatud suhkrutega toite, süsivesikuterikkaid toite. Aga torti tahaks ju mõnikord ka. Jällegi - kui teha vahelduvpaastu korralikult, siis ei juhtu mõõdukast magusasöömisest mitte midagi. Kuna insuliinitase on tänu paastule kontrolli all, ei teki ohjeldamatult magusanälga ja juba natukesest saab isu täis. Küll on väga oluline mitte süüa magusat ja süsiveikuterikkaid asju esimesel toidukorral ehk kohe pärast paastust väljatulekut. Siis lendab insuliin kohe piltlikult öeldes lakke ja enesetunne on terve päev kehva (uimasus, väsimus, tühja kõhu tunne tekib kiiresti)
No comments:
Post a Comment